Koertemaailma sõnastik algajatele


aretuskontroll, aretusülevaatus
Idee poolest kindlaskmääratud reeglistiku alusel läbiviidav aretuses kasutatavate koerte ülevaatus ja testimine, mille alusel kontrolli positiivselt läbinud koeri lubatakse kasutada aretuses. Eestis on aretuskontrolli reeglistik olemas näiteks Saksa lambakoerte ja bernhardiinide tõuühingutel. Üldist ja tunnustatud määratlust aretuskontrolli mõiste kohta Eestis ei ole. Kuivõrd seetõttu võib praktiliselt igaüks mistahes toimingut nimetada "aretuskontrolliks", tuleb alati igal konkreetsel juhul täpselt uurida, mis selle termini taga on.

aretusnõuded
Iga tõuühing võib kehtestada tema poolt hallatavale tõule aretuserinõuded. Aretuserinõuete hulka kuuluvad reeglina terviseuuringud (puusa- ja küünarliigese düsplaasia, silmade tervis, geenitestid teatud kindlatele pärilikele haigustele jne.), näitusehinne ja töötõugudel ka vastavad töökatsed. Aretuserinõuded peavad olema täidetud enne koera aretuses kasutamist. Konkreetse tõu aretuserinõuete kohta võib uurida vastava tõu tõuühingust või EKL Tõuraamatust, kus aretuserinõuded on ära toodud eraldi lisana.

CACIB
Rahvusvahelistel näitustel antav Rahvusvahelise Välimikutšempioni Sertifikaat, mis on aluseks Rahvusvahelise Tšempioni (intertšempioni) tiitli saamiseks.

EKL, Eesti Kennelliit
Eesti tõukoerakasvatajate ühendus, FCI liige, MTÜ. Koordineerib kohalikku näitusetegevust, kutsikate registreerimist, aretusnõudeid, kennelnime vormistamist jms.

FCI
Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon – maailma tõukoerakasvatajate nö katusorganisatsioon, mille reeglite ja standardite järgi toimub tõugude aretus, näitusetegevus jms. Hetkel 84 liikmesriiki (igast riigist on liikmeks üks organisatsioon)

IKU
Lisaks FCI-le on maailmas teisi, väiksemaid nn alterantiivorganisatsioone, mis samuti väljastavad koertele tõutunnistusi. Ühtsete reeglite puudumisest tingituna FCI ja EKL neid organisatsioone ei tunnusta. Euroopa kontekstis on tuntumad UCI ja IKU. Ühe või teise organisatsiooni "õigsuse" üle võib vaielda, kuid kindlasti tuleb arvestada, et UCI või IKU tõutunnistusega koeral ei ole võimalik osaleda EKL ja FCI egiidi all toimuvatel üritustel. Samuti ei ole võimalik EKL-is registreerida kutsikaid, kelle üks või mõlemad vanemad on alternatiivorganisatsiooni paberitega. Kokkuvõttes - valdav osa tõukoertemaailmast jääb UCI/IKU koertele (ja nende järglastele) suletuks.

kaasomand
Nagu igal muul 'asjal', võib ka koeral olla mitu omanikku. Kaasomandist (ühisomandist) saab praktikas rääkida ainult vastava lepingu olemasolu korral. Lepingus fikseeritakse koera ühise omamise sisu (kus elab, kuidas jaotuvad kulud jne). Koera paaritamisel tuleb arvestada, et selleks on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek (allkiri paarituslepingul), kui juba kaasomanduse lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Kaasomand võib olla vahel ainuvõimalikuks lahenduseks juhul, kui kasvataja ei saa konkreetset koera endale koju jätta, kuid ei taha temast ka täielikult loobuda ning ka siis, kui ostjal ei ole võimalik kutsikat välja osta. Kahjuks on praktikas esinenud ka suuri tülisid just kaasomanduse pinnal. Kaasomandi aluseks peaks olema vastastikune ausus ja usaldus lisaks võimalikult täpsele kirjalikule kokkuleppele. Kahjuks ei ole võimalik kõiki elus ettetulevaid situatsioone kirjalikult ette näha, mistõttu mõlemapoolne ausus ja usaldus on selliste lepingute juures esmatähtis.

kasvataja (ingl.k – breeder)
Isik, kelle valduses pesakond sündis. Üldreeglina kutsikate ema omanik (kaasomanik). Vahel võib olla ka isa omanik, kuid seda ei saa eeldada. Nimetus "kasvataja" on küll pisut eksitav, kuivõrd kutsikas lahkub kasvataja juurest mõnekuuselt ja inimlikus mõttes „kasvatamine“ toimub juba uues kodus. Kuid terveks eluks jääb koera kasvatajaks siiski inimene, kelle juures ta sündis.

kennel
Eestis sellist asja, nagu kennel füüsiliselt ega juriidiliselt tegelikkuses veel ei eksisteeri. Sisuliselt on kennel koertekasvandus, kus on eraldi ruumid ja aedikud koertele, kus nad alaliselt elavad. Meil kasutatakse sõna 'kennel' üldjuhul sünonüümina sõnale 'kennelnimi' - vt eraldi terminit.

kennelnimi
Aretusega tegeleda sooviv inimene vormistab endale FCI-s (EKL kaudu) kennelnime. See nimi saab edaspidi olema üks osa tema juures sündinud kutsikate nimest. Unikaalse kennelnime abil ja sugupuude kaudu seob kasvataja ennast oma koerte ja nende järglastega. Just kennelnime (rahvakeeles kenneli) järgi tuntakse maailmas häid kasvatajaid ja nende koeri. Eestis on võimalik registreerida kaks pesakonda ilma kennelnime omamata. Edasise aretustegevuse korral tuleb endale vormistada kennelnimi. Üldjuhul saab kennelnime võtta ka kui garantiid kasvataja vastutustundlikkuse kohta.

krants
Üks sõnadest, millega tähistatakse mittetõukoera. Oma sisult üldse mitte halvustav. Sama tähendust kannavad ka 'segavereline', 'laadne' jms. Kuna registreerimata mittetõukoerte osas on praktiliselt võimatu mingit klassifikatsiooni luua, siis ei ole kuigivõrd võimalik ka eristada, kes on 'rohkem või vähem' krants ja kes mingile tõule lähedasem. Välimuse järgi midagi otsustada on samuti väga libe tee. Koerakasvatajate üldine seisukoht on, et tõukoer on registreeritud (paberitega) ja kõik ülejäänud on krantsid, laadsed, segaverelised - just nii, nagu keegi neid nimetada tahab. Levinud väärseisukoht on, et kasvatajad põlastavad krantse. Väga paljudel tõukoerakasvatajatel on ka endal krants(id), ning mida kogenum keegi on, seda paremini ta teab, et ei tervise, taibukuse, ilu ega ka muu seisukohalt ei ole krantsid milleski tõukoertest kehvemad.

lemmiklooma pass
Kohustuslik dokument kõigile koertele, tõulisusest olenemata. Passi kantakse sisse kõik looma vaktsineerimised kuupäeva ja veterinaari allkirjaga. Tavalisele kodukoerale piisab nö tavapassist. Et koeraga oleks võimalik riigist välja liikuda, peab olema rahvusvaheline nö europass. Esmase (tühja) passi saab loomaarsti käest. Avalikes paikades koos koeraga liikudes peab pass kaasas olema, et vajadusel tõendada nõutavate vaktsineerimiste olemasolu. Passi ei saa kuidagi võrdsustada registreerimistunnistusega (tõupaberitega). Pass ei anna mingit infot koera tõulisuse ega põlvnemise kohta.

mikrokiip
Tilluke elektroonikavidin, mis süstitakse koerale naha alla (üldjuhul turjale). Spetsiaalse kiibilugejaga on võimalik tuvastada kiibi number, mis on igal koeral rahvusvaheliselt unikaalne. Idee kohaselt peaks olema kiibi järgi tuvastatav koera omanik, Paraku on Eestis hetkel veel täielik anarhia lemmikloomade registritega. Väga paljud kiibistatud koerad ei ole kantud ühtegi registrisse ning ühe üleriigilise registrini ei ole ka veel jõutud.

miller
Isik, kes tegeleb koerte paljundamisega müügi eesmärgil. Üldreeglina ei oma kennelnime. Pesakonnad üldreeglina ei ole registreeritud, täidetud ei ole aretusnõuded. Puudub reaalne vastutus.

mittearetusregister
Mitte-aretuseks register – EKL tõuraamatu osa, kuhu kasvataja saab kanda aretusse mittesobivad (värviveaga, karva vale pikkusega, peitmunandilisusega või muu koera aretusest välistava veaga) kasvandikud. Ei ole karistusregister – need koerad ei sobi aretusse, kuid sobivad perelemmikuteks ja ka erinevate koeraspordialade harrastamiseks.

tõupaber(id)
Ametliku nimetusega registreerimistunnistus – paberkandjal koopia EKL (või muu riigi vastava ühingu) tõuregistri kandest. Dokument, mis kajastab koera põlvnemist. Tõukoera elementaarne ja vältimatu „lisand“. FCI reeglite kohaselt on iga kasvataja kohustatud kõik sündinud tõukoera kutsikad registreerima (maksab 15 €). Paberite puudumine (mistahes „ilusal“ põhjusel) on kindlaks märgiks, et koer ei ole puhtatõuline või kannab endas raskeid terviseriske.

tõupaberiteTA tõukoer
Demagoogiline termin, millel praktiline sisu puudub. Kasutatakse põhiliselt võhikutest ostjate lollitamiseks või tõutu koera omaniku eneseteadvuse tõstmiseks. Kuna tõupaber (kutsika registreerimine) maksab kõigest 13 € ning tõukoera pesakonna täies mahus registreerimine (ka aretusnõuete rikkumise korral) on kasvataja kohustus, siis on keeruline välja mõelda ausat olukorda, miks tõukoeral tõupabereid ei ole.

tõuraamat
EKL büroos peetav elektrooniline register, kuhu kantakse kõik tõutunnistusega koerad - nii Eestis sündinud kui ka Eestisse sisse ostetud tõukoerad, kellel on FCI liikmes- või partnerriigi tõutunnistus. Samuti koerte näitusehinded ja terviseuuringute tulemused ning kasvatajatele EKL juhatuse poolt määratud sanktsioonid.

tõustandard
Tõu emamaa või eestkostjamaa poolt koostatakse (vajadusel muudetakse) tõustandard, mille FCI kinnitab kohustuslikuna kõigile liikmesorganisatsioonidele. Standard on selle tõu ideaalse esindaja kirjeldus, milles tuuakse ära tõu ajaloo kokkuvõte, tõu kasutusotstarve, üldilme, tähtsamad füüsilised näitajad, nagu turjakõrgus (minimaalne ja maksimaalne), kaal, kere pikkuse ja turjakõrguse suhe ning muud tõule iseloomulikud proportsioonid. Samuti kirjeldatakse iseloomu, karvastruktuuri ja -tekstuuri, selle värvust ning koera liikumist. Tõustandardis on ära toodud ka vead, milliste esinemise korral võidakse koerale näitusel antavat hinnet alandada või koer lausa diskvalifitseerida. Öeldakse, et ideaalset koera ei ole veel sündinud. Seega on standard nö 'unistus', mille suunas aretusega püütakse liikuda.

UCI
Lisaks FCI-le on maailmas teisi, väiksemaid nn alterantiivorganisatsioone, mis samuti väljastavad koertele tõutunnistusi. Ühtsete reeglite puudumisest tingituna FCI ja EKL neid organisatsioone ei tunnusta. Euroopa kontekstis on tuntumad UCI ja IKU. Ühe või teise organisatsiooni "õigsuse" üle võib vaielda, kuid kindlasti tuleb arvestada, et UCI või IKU tõutunnistusega koeral ei ole võimalik osaleda EKL ja FCI egiidi all toimuvatel üritustel. Samuti ei ole võimalik EKL-is registreerida kutsikaid, kelle üks või mõlemad vanemad on alternatiivorganisatsiooni paberitega. Kokkuvõttes - valdav osa tõukoertemaailmast jääb UCI/IKU koertele (ja nende järglastele) suletuks.

vaktsineerimine
kaitsesüstimine reeglina surmavalt lõppevate nakkushaiguste vastu. Eestis on vaktsineerimiskohustus ainult marutaudi vastu, kuigi Eesti on tunnistatud marutaudivabaks maaks. Vaktsaineerimine on oluline ka lemmikloomade Eestisse sisse- ja väljaveol ning samuti reisimisel lemmikloomaga teistesse riikidesse. Vastavad nõuded on leitavad Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel. Soovitatav on oma lemmikud vaktsineerida marutaudi, koerte katku, parvoviiruse ja leptospiroosi vastu. Vastavad vaktsiinid on reeglina kompleksvaktsiinid - ainult marutaudi vaktsiin tehakse eraldi. Kindasti tuleb vaktsineerida kõik kutsikad, kuna nende organism on nakkustele vastuvõtlikum, kui täiskasvanud koerte oma. Lemmikloomaga reisimisel tuleks vaadata külastatavate riikide vastavaid nõudeid - need on riigiti erinevad, kuid tavaliselt on marutaudivastane vaktsiin igal pool nõutud.


Kui Sinu jaoks on veel sõnu või termineid, mille õiget või täpset tähendust Sa ei tea - saada need meile tagasiside vormiga (paremal ülal)



a picture
a picture
a picture
AB Polar
Wauh
Avaleht
Õpetlikud lood
Müüdid