Emane koer peab sünnitama vähemalt ühe pesakonna, see muudab ta koduhoidvamaks, rahulikumaks, tugevdab tervist ...

Koera soojätkamise instinktid on ajaliselt piiratud innaaja, tiinuse ja imetamisperioodiga. Muul ajal ei lähe see temaatika talle vähimalgi määral korda.
"Kallis, ma tahan last" - see on inimeste mõttemaailm.
Emane koer EI TAHA ning EI VAJA lapsi.
Looduses on järglaste saamine instinktidega reguleeritud LIIGI säilimiseks. Üksikul isendil on sellest ükskõik.
Samuti ei ole täheldatud (üldistamist võimaldavat) positiivset seost tiinuse ja tervise vahel.



Koera tõupaberid on peatatud xxx tõttu

Seda juttu räägitakse erinevates vormides, millest ükski ei vasta tõele.
Tõupaberid = kanne tõuregistris. See registrikanne näitab koera tõulisust. Selle kande kustutamiseks on AINUS põhjus, kui leiab kinnitust koera mittetõulisus.
KÕIK muud põhjused, mida on välja võimalik mõelda, ei anna alust koera TÕUtunnistust anulleerida. Näitustel mittekäimine, mistahes terviseprobleemid, mistahes omaniku poolsed rikkumised - ükski neist ei põhjusta tõupaberite ära võtmist, peatamist, ootele panekut vms.



Kui tõukoera on paaritatud krantsiga, siis on ta alatiseks "rikutud"

Kujutlege nüüd kena eesti tüdrukut, kes kord magab näiteks jaapanlasega. Kas keegi tuleks mõttele, et tema tulevased lapsed vahvate eesti meestega oleks kõik pilusilmad? :)
Seega sellist muret ei ole.
Emane tõukoer paaritub krantsiga, tiinestub, sünnitab krantsikutsikad, imetab neid kaks kuud ... ning järgmisel jooksuajal on taas "puhta lehena" valmis nullist alustama. Mingit "rikkumist" ei ole !



Kutsikale paberite tegemine on hirmus kallis

"Paberite tegemine" ehk pesakonna registreerimine on koeraga seotud kulutustest üks väiksemaid.
Kuni 3-kuuse kutsika registreerimine maksab EKL liikmele 15 €. Mitteliikmele 30 €.
Kui kasvataja jätab pesakonna registreerimise hilisemaks, on registreerimistasu suurem.
Kui pesakonnaga on seotud mingit aretusnõuete rikkumised, siis lisanduvad "trahvid". Vt hinnakirja (ülal paremal).
Kuid ka kõigi hilinemiste, rikkumiste jm korral ei ole kutsikate registreerimine sellises hinnaklassis, et seda mitte teha.



Paberitega koeraga peab käima näitustel

Absoluutselt vale!
Tõupaberid (registreerimistunnistus) ei sea koera omanikule mitte mingeid kohustusi.
Kutsika registreerimine on tõend tema põlvnemise kohta, mitte mingil juhul sunnivahend ükskõik mille tegemiseks.



Segaverelised (krantsid) on tugevama tervisega, kui tõukoerad

Arvestust ja statistikat on peetud erinevate tõugude terviseprobleemide kohta. Seetõttu on ka teada levinumad hädad ühel või teisel tõul.
Krantside osas puuduvad igasugused andmed. Kuivõrd krantsid ei ole registreeritud, siis puuduvad andmed isegi nende arvu kohta, haiguste esinemissagedusest rääkimata.
Seetõttu ei ole ka isegi teoreertiliselt võimalik kõrvutada krantside ja tõukoerte tervise andmeid.



Siledakarvaline koer ajab vähem karvu

Karvu ajavad praktiliselt kõik koerad. Siledakarvalise väikseid karvu on raskem kohe märgata, tüütum koristada, need tungivad kõikjale ja kokkuvõttes on palju ebamugavamad, kui pikad karvad. Üks vähestest karvu mitteajavatest tõugudest on vägagi karvane puudel.


Tõukoera on lihtsam ja kergem välja õpetada

Tõugude vahelised erinevused on ääretult suured. Erinevus on ka sõnakuulelikkuses ja õppimisvõimes.
Koolitada Austraalia lambakoera või basenjit - see on nagu öö ja päev.
Sama lugu on segaverelistega - mõni õpib kiiresti, mõni aeglaselt, mõni ei õpi üldse. Krantsidega on lugu keerulisem seetõttu, et tuleb kõike nullist proovida, kuna ennustada ei ole võimalik.
Tõukoertega on lihtsam vaid seetõttu, et kui tahad kiiresti koera välja õpetada, siis tead, et näiteks basenjiga ei hakka proovimagi. Saksa lambakoeraga aga saab kärmemalt hakkama.


Tõupaberid näitavad koera head (halba) tervist

Seda "mõttetera" kasutatakse nii ühes kui teises suunas. Ja mõlematpidi on see jama!
Registreerimistunnistus näitab koera põlvnemist ja tema kuulumist tõukoerte hulka. Kuid ei ütle KÕIGE VÄHEMATKI konkreetse koera tervise kohta.
Kogenud kasvatajal (omanikul) on küll võimalik koera sugupuud uurides tuvastada potentsiaalseid pärilikke ohte, kuid koera "paberid" iseenesest EI OLE tervisetõend ei heas ega halvas suunas.